Nii ja lõpetuseks

Ma võrdlen seda maad Indiaga,sest pole mujal nii arenenud riigis käind.
Kui astud indias lennukist maha siis on tunne et keegi teeb lennujaamas lõket.Kui astud caracases lennukist maha siis on kõik ilusti puhas ja viks.
Kui sa näed indias esimest inimest kellel on jalas 20 aastat vanad viigipüksid,millega ta käib ujumas ja läheb pärast kohe nendega magama ja seljas kartulikotist särk millega ta päeval tassib kartuleid.Siis caracases tulevad sulle inimesed vastu kes on inimeste moodi,jalas ilusti teksad seljas suhteliselt puhas särk(kui oled vaesem siis võtad lihtsalt rikamalt need ära.küll se pärast uued ostab),jalas ilusti kingad,ikka on selline inimese tunne kohe.
Tänavad on ka ikka tunduvalt puhtamad,inimesed nagu on hoolsamad,ei kisu sind varukas,ja ei tüüta väga saavad aru kui sa neile ei ütled.Mulle se meeldis.
Mis siis veel,liikumine ühest kohast teise toimub bussidega,me kasutasime selliseid vanemaid varjante,mis polnud sugugi kehvad varjandid,aga on ka olemas ma arvan et paremad bussid kui eestis,nägime pildi pealt aga ei jõudnud kasutada.Hinna vahet ka erilist polnud.
Üks asi mis tõesti on indias parem on toit.Venetsueelas ma ei saand põhimõtteliselt mingit maitseelamust.On küll palju erinevat kala ja kana mis kannatavad süüa aga sellised magaedad ja ilma vürtsidetta.OK arepad on samas sellised asjad mida mulle meeldis süüa aga need vist peaks liigitama pirukate alla ehk siis näksimine.Sellises kuivatatud v praetud banaani viilud mida müüdi bussides need olid ka täitsa söödavad.Võimalik et lihtsalt ei sattunud peale mingile heale meeldejäävale toidule.
Räägin siis veel turvalisusest.Täitsa ulkusime öösel väikestes tänavates,ei olnud meeldiv tunne,aga näe ei juhtunud ka midagi,pigem kui inimesi nägime ja küsisime juhtnööre siis ikka aidati ja naerdi.
Vot caracases on küll vastik liikuda,100 silma jälgib ja üldse ei taha nagu seal olla.
See et nendes väiksemates kohtades,puerto columbias ja chichirevices ja los roquesis peaks peale kella kuut toas istuma on suhteliselt mõtetu jutt.Me saime ilusti hakkama.
Ega siin midagi muud polegi lisad kui pildid saan panen siia neid juurde.

Üks asi veel papakoid ja taksikoerad on venetsueelas väga sarnased.
Kuulmiseni

01.02. lahkumine los roquesilt

Väga pikalt magasime,ega poleks muidugi midagi muud teha ka olnud.Lennuk läks kella viiest alles.Lend hakkas toredalt aga kuskil keskel hakkas julmalt vett kallama ja ainult üks suur pilv oli,aga ikka oli täitsa pohhui lennukiga sõita.Ehk siis kellel sinna plaanis kunagi minna ei tohi ronida nende väikeste valgete sigarite peale ja kannatab lennuki plekid üle koputada enne lendu.Caracasesse kui jõudsime tuli ka täiega vihma aga taksoga saime ilusti oma vanasse hotelli.Siis hakkasime otsima kust saab kaardiga raha välja võtta,tegelt tegime seda juba lennujaamas ka,aga tulutult.Hotelli omanik näitas meile veel mingi söökla kus sai kaardiga maksta sõime ära ja hakkasime koju lonkima ja elekter läks ära.Päris pull on seal tuuseldada pimedas ei tea kas astud vee v pissi sisse.Aga me saime hakkama.Hommikul kui ärkasime olid sämm ja rebane juba jalga lasknud ja me põrutasime ka kuskile lähedal olevasse külasse raha tooma,nüüd õnnestus,Aga se raha välja võtmine täitsa suur lollus,kõvasti saab mööda pükse.Siis kui raha käes mõtlesime et läheme lennijaama aga mitte taksoga vaid bussiga.Taksoga oleks läin 90 bolivari aga bussiga läks 4 arvestatav võit,kui pead raha aparaadist välja kiskuma.Kõik võivad arvata mis me selle üle jäänud raha eest ostsime.aga se selleks,kui lennujaama jõudsime olid juba meie uued tuttavad seal ees,tegibe tsekk inni ära ja maksime maalt lahkumis tasu 163 bolivari läks mul katrele jäi üks tädi natuke võlgu aga vast järgmine kord maksab ära.Turvakontroll oli täitsa olemas ja korralikult peedistatti inimesi(mitte muidugi nii nagu meie head naabrid soomlased).Mul ja Katrel sujus kuidagi hästi.Ega siin midagi muud suurt polegi lisada aa suur lennuk caracas-frankfurt ullult hüppas ja põrutas ei meeldind mulle,äikest lõi ka aga saime ilusti koha.
Vot

31.01 viimane saare päev los roquesis

Kuna 30-dal ei viitsin saarele minna ja raonisime aint mäkke siis ostsusatsime et lähme täna viimast korda saarele mille nimeks oli madrisqui.Se vist oli meie saarele ka kõige l2hem saar ja minu arust ka kõige mõtetum.Aa selle saare kõrval oli veel mingi piraatide saar kuhu sai läbi vee jalutada.Pärast seda kui koju saarelt tulime tegime ka korraliku lahkumis peo koos teiste eestlastega.Mei vatipeaga oli muidugi jälle kaks kõige kangemat.Ühesõnaga me külastasime kokku 7 saart Cayo de aqua,(se kõige parem valik) Dos mosquises(minge kindlasti saab kilpkonnadega mängida)(valetasin räigelt,aint vaadata saab väikseid kilpkonnasid) Crasqui,se oli ka selline suht ok saar,Fransisqui seal sai süüa lobsterit ja siis veel madrisqui ja se piraatide saar ja loomulikult Gran roque kus me siis elasime.