Alusatme algusest...Katre joudis Helsingisse, Alarih oli ilusti vastus ja suundusime terminali. Loomulikult selgus, et terminalis suletakse k6ik v6imalikud poed ja baarid. Suutsime sisse tommata 3 olut ja 2 siidrit ja keerasime diivanitele kerra. Tousime ylesse ja laksime lennukile. Frankfurdist asusime Caraase poole teele. Lufthansa on ok, jalad mahtusid pingi alla 2ra. T6mbasime m6ned veinid ja konjakid sisse, kuni stjuardess keeldus meile rohkem juua serveerimast. Siia maani on k6ik sujunud, kedagi ja midagi pole kaduma l2inud, vatipea ajas ainult yhe vee endale peale.
CARACAS
Lennujaamas ootas meid Ronny(kohalik "mitte kriminaal" nagu ta ise v2idab) koos oma vennaga. L2ksime hotelli, panime asjad 2ra ja edasi jooma. Samal 6htul toimus ka meie esimene korteripidu Carakases. K2isime Ronny emal kylas, kus pidutsesid lisaks ta emale (Rosa) ka kasuisa (Allexi), kaks 6de ja koer. Perekond oli v2ga kylalislahke ja tegime ka j6ulukuuse all m6ned pildid. Caracas iseenesest ei ole eriti pull koht. Magasime hotellis 2ra ja l2ksime hommikust s00ma. Tellisime kohalikud arepad...khmm...Alarih, kes pole kunagi yhelegi soodavale asjale ei oelnud, pidi peaaegu oksele hakkama. Pask, nagu ta ise ytleb. S6ime 2ra ja meie uus s6ber Ronny tuli t6i meile kohalikku raha ja viis meid bussijaama, et minna Valenciasse. Esimene bussijaam osutus valeks, l2ksime edasi teise, La Bandera (Ingelale;)). Busss oli ok, kont sees, kardinad ees ja kaks tundi ja midagi veel ja olimegi kohal. Valenciast v6tsime bussi Chichirivecesse. Busssijaama mehed on muidugi nagu hagiad, karjuvad ja tirivadja tahavad sind enda bussi meelitada.
CHICHIRIVICE
Kaks ja pool tundi ilma kondita lahtiste akende ja ustega bussis, mille juht on p2ris korralik ralli2ss, ja olimegi sihtkohas. Abivalmis kohalik juhatas meid hotelli, mis on yhe itaalia vanamehe oma. V2ga armas ja m6nus koht. Kuna oli juba pime, siis v6tsime esimesest poest vahuveini ja t6mbasime hotelli v6rkkiikedesse t2histama.
2rkasime 8 ajal ja v2ljas oli miljon kraadi. S6ime samas kohas kus eile ja t6mbasime paadiga esimesele saarele. Paadimehed on samasugused nagu bussijaama mehed. Kohe yritas yks meilt 120 bolivari v2lja meelitada. 6nneks tuli meie juurde tsikk, kes siis kutsus meid enda paati ja saime kokkuv6ttes 20 bolivaariga edasi tagasi. Saar ise oli kohalikke suvitajai dt2is, kes tulevad siia yle venetsueela puhkama. Ostsime kaasa yhe sangria, mis l6puks oli p6him6tteliselt h66gvein. Siis selgus, et koha peal yldse alkoholi ei myyda. Aga provisime naabrite k2est (mingi kohalik suurem familia), kellel oli kast 6lli, kaks tykki osta. Selgus, et kohalikud on v2ga lahked, ytlesid, et nad ei myy midagi. Avasid 2 6lli ja lihtsalt andsid meile. Kui pudelid tyhjaks said, t6id kogu aeg juurde. L6puks olime viisakad ja ostsime neile j22tist vastu. P2rast saime peremehega tuttavaks ka, aga nime enam ei m2leta.
Nyyd oleme mandril tagasi, sutsu 2ra p6lenud ja l2hme k6rvale "restorani" sooma!
NB! Laura, j2ta mu FB rahule :D
hea lugemine. ootan lisa
VastaKustuta